Eestis enamlevinud välisparasiitideks on kirbud ja puugid.

Kirbud
Eestis levinud kassikirp (Ctenocephalides feli) parasiteerib ka koeral. Koerakirp (C.canis) seevastu on meil praktiliselt väljasurnud liik.

Kuna kirbud armastavad sooja ja niiskust, on nende lemmikaastaajaks suvi, augustis saavutab kirbuhooaeg tavaliselt haripunkti. Mõistlik oleks hakata profülaktilisi kirbutõrjevahendeid (rihm, aerosool, tilgad, tabletid) kasutama juba mais ja teha seda kuni külmade tulekuni. Mõnel juhul, kui loom on väga allergiline, isegi aastaringselt. Kui loom on kirbud kusagilt juba korjanud, tuleks teda kirbušampooniga pesta, seejärel võtta kasutusele mõni profülaktiline vahend ja töödelda spetsiaalse aerosooliga kogu korterit, eriti magamisaseme ümbrust.

Kirp on koerte ja kasside paelussi (koeraviik – Dipylidium caninum) vaheperemees, seega tuleb kirbukahtluse korral lisaks kirbutõrjele teha loomale ka ussikuur.

Puugid
Eestis on levinud puugid – Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus. Neid leidub heinamaadel, võsas, metsas, parkides.
Puugil on kaks aktiivsusperioodi: kevadine ja sügisene, olulisem neist on esimene.
Puugid võivad levitada järgmisi haigusetekitajaid: Borrelia burgdorfer (borrelioos), Anaplasma phagocytophilum (anaplasmoos), Babesia canis (babesioos ehk piroplasmoos). Viimase haiguse levikuala jääb Lätist lõunapoole.

Juba varakult, enne puugihooaega tuleb alustada puugitõrjevahendite kasutamist ja kasutada neid järjekindlalt hilissügiseni (sobivad spot-on-nahatilgad, puugirihmad, aerosoolid, tabletid). Koeraga lõuna poole reisides on põhjust puugitõrjet veel kord korrata, puugitõrjet tuleb teha kõigile pere loomadele korraga.

Sügelislest ehk süüdiklest
Sügelislest ehk Sarcoptes scabiei var.canis põhjustab kärntõbe.  Kärntõbe nimetatakse tihti ka rebase haiguseks, sest seda esineb palju nii rebastel kui kährikutel, koer ei pea nakkuse saamiseks haige loomaga kontaktis olema, sest lestad püsivad väliskeskkonnas päevi. Profülaktilist tõrjet (täpilahused, tabletid) vajavad enamasti jahikoerad.

Kõrvasügelislest
Kõrvasügelislest ehk Otodectes cynotis pesitseb kuulmekäigus ning on üsna nakkav. Kui perre võetakse näiteks tänavalt leitud kassipoeg, kel kõrvad justkui kohvipuru täis, siis varsti kratsivad kõik koos elavad koerad ja kassid oma kõrvu ning tuleb ette võtta käik loomaarstile. Õnneks on see hästi ravitav ja inimesele ei nakku.

Kõõmalest (Cheyletiella perekonna liigid) tekitab ka sügelusega kulgevat haigust nii koertel kui kassidel. Seda kutsutakse ka kõndivaks kõõmaks, sest haigestunud loomadel on seljas valge helbeline kõõm, mille hulgas liiguvad lestad. Seda liikumist võib luubiga näha. Haigus on üsna nakkav. Kõiki kontaktis olnud loomi tuleb ravida.

Täid ja väivid
Täid ja väivid kahjustavad eelkõige lemmikloomade nahka ning on paelusside vaheperemeesteks. Täisid ja väive esineb lemmikloomadel Eestis väga harva.

Vagellest
Vagellest ehk Demodex canis põhjustab haigust nimega demodikoos, mis iseneenesest ei ole nakkusliku kuluga. Vagellest elab ka niiöelda normaalse looma organismis ja mingit haigestumist ei pruugi alati põhjustada.