Koera loetakse eakaks tema elu viimases veerandis. See tähendab, et lühema elueaga koerad, peamiselt suured tõud nagu dogi, iiri hundikoer, berni karjakoer on eakad juba viieaastaselt, aga on küllalt tõuge, näiteks puudel, jack russell terjer, kes elavad vähemalt 15-aastaseks. Viimaseid loeme eakateks alles kümnendal eluaastal. Enamasti soovitatakse seeniorkontrolli koertele alates seitsmendast eluaastast.

Miks see vajalik on?

Vanuse lisandudes tekivad organismis muutused, mida võib pererahval kodus olla keeruline märgata. Tüüpilisemad neist on liigeste muutustega kaasnev valu, kasvajad, organismi vastupanuvõime langusest tingitud põletikud ja nakkused.

Aasta jooksul vananeb koer sama palju kui inimene 7 aastaga. Selle ajaga võib haigus kaugele areneda. Seetõttu oleks mõistlik teha seeniorkontroll kord aastas.

Koerale tehakse kliiniline ülevaatus, et avastada võimalikud kõrvalekalded:
– Kasvajad, liikumisraskused, liigesevalu, südame- hammaste-, kaaluprobleemid, põletikud või erinevad sisehaigused.
– Korralik suu- ja hammaste ülevaatus.
– Vaadatakse üle silmad, kõrvad, nahk, kullatakse südant ja kopse, kombitakse läbi kõhuseina kõhuõõne elundeid (palpatsioon).
– Määratakse ideaalkaal, kontrollitakse liikumist ning seeläbi liigeste ja lihaste tööd.
– Otsitakse kasvajaid piimanäärmete, päraku ja munandite piirkonnas, hinnatakse neerude tööd, kui omanik on kaasa toonud uriiniproovi. Seeniorkontrolli hulka kuulub ka vereproov.

Kontrolli järel saab vajadusel planeerida edasisi uuringuid, kui koer on terve saab teda vajadusel sama visiidi käigus vaktsineerida.