Milleks neile hambad?
Metsikutele koertele olid hambad elutähtsaks tööriistaks, sest saaki haarates lukustasid nad selle silmahammastega ja purihammastega rebisid saakloomast söömiskõlbulikke tükke. Kontidelt sikutati liharäbalad esihammastega. Kondid tükeldati suupäraseks tagumiste purihammastega. Eesmiste purihammaste haare tagas saagi libisemiskindla suus püsimise, kui koer transportis seda, tihtipeale üsna kaugele, kutsikatele toiduks või mustadeks päevadeks turvalisse paika maha matmiseks.
Lõvi kasutab saagi surmamiseks teravate küünistega käppi ja võimsaid, isegi luid purustavaid hambaid. Eesti suurim kaslane ilves tapab suuremaid loomi kõrist hammustamisega. Hambad on tugevad, kuid nad ei kasuta neid närimiseks, vaid tükkide rebimiseks.
Hambad olid koera ja kassi metsikutele eellastele hädavajalikud. Aga lemmikloomale? Toitu nad kinni hoidma ei pea, neelavad samuti närimata. Tänapäeva kodukoertel puudub vajadus hammaste sellisel moel kasutamiseks, sest nad saavad oma toidu peaaegu “valmisnäritud” moel. Kindlasti leidub koeraomanikke, kes pole kunagi oma koerale konti närida andnud ning seetõttu pole näinudki, mismoodi nende lemmik oma hambaid kasutab. Kassid küll krõbistavad oma kuivtoitu ning isegi selline kass, kel kõik hambad eemaldatud, teeb ikkagi püüdlikult mälumisliigutusi.
?Koerte ja kasside tänapäevaseid söömisharjumusi vaadates kerkib pähe küsimus, kas hambad ongi suus ainult selleks, et koguda hambakivi ja vähehaaval kahjustada ka igemeid? Võib-olla oleks parem, kui neid ei oleks. Hammustada ka ei saaks.
Hambaprobleemid on üks kolmest suurimast ohust koerte heaolule ütleb Royal Veterinary College uurimus 455 557 koera hulgas. Seda esines 9,6%-l uuritud patsientidest. See tähendab, et tänapäeva lemmikloomad on tõepoolest sageli hädas hambakatu ja hambakiviga. Nende tekkimine on seotud suu happe-aluse tasakaaluga (mida aluselisem, seda enam tekib), mis omakorda on suuresti tingitud toidust ning bakterite kooslusest suus. Hambakatu ja- kivi olemasolu korral esineb sageli ebameeldiv lõhn suust. Probleemi süvenedes võib tekkida kaaries, periodondiit, valulikkus söömisel, mille tõttu loom sööb vähem ja aeglasemalt.
Hambakattu ja -kivi on võimalik ennetada, andes koerale/kassile suurte, närimist vajavate graanulitega kuivtoitu ja spetsiaalseid närimiskonte, mis mehaaniliselt puhastavad hammaste pinda.
Samuti aitab regulaarne hammaste pesemine koerale/kassile mõeldud hambaharja ja -pastaga. Ideaalne oleks pesta iga päev, aga seda ei jaksa ilmselt keegi nii sageli teha. Hambakatuga aitab ka võidelda preparaat PlaqueOff Animal — loodustoode, mis takistab hambakatu ja -kivi teket ning vähendab bakterite hulka suuõõnes.
PlaqueOff Animal toimeaine on merevetikas Ascophyllum Nodosum D1070. Vetika toimeaine imendub seedeprotsessi käigus ning satub sülje koostisse, takistades hambakattu ja -kivi põhjustavate bakterite arengut. PlaqueOff Animali lisamine igapäevaselt oma lemmiku toidu hulka aitab tagada tervisliku suuhügieeni.
Nostalgiasse kalduvad inimesed räägivad heast ja helgest minevikust, kus hambakatt ja -kivi olid tundmata, sest lemmikloomad sõid õigesti!? Kui uurida, mida see tähendab, siis öeldakse, et suures koguses konte ja lisa- ja säilitusaineteta roogi.
Lemmikloomade hambaravile spetsialiseerunud arstid on eri meelt. Ütlevad, et toidu koostisel ja sellel, kas on kuivtoit või konserv, pole suurt tähtsust kui eelpoolmainitud suur graanul kõrvale jätta. Suurte luude järamisel on oma miinused. Nii see, et võivad tekitada sooleummistusi, kui see, et see põhjustab sageli hambamurde.
Tekst on varem ilmunud Tiina Toometi raamatus “Mida sina täna sõid? Raamat koerte ja kasside söötmisest.“
hammast on kassil
