• Ussirohud
Kutsikas on tavaliselt esimese ussirohuportsu juba kasvataja juures 3-4 nädalaselt kätte saanud, sageli teisegi paar nädalat hiljem. Kui miskipärast on see andmata jäänud, siis tuleks see anda esimesel võimalusel. Kuni poole aastaseks saamiseni on soovitav seda korrata iga kuu. Edaspidi antakse ussirohtu vastavalt vajadusele, aga mitte harvem, kui 2 korda aastas (soovitavalt 3-4 korda aastas).
Kutsikad saavad solkmenakkuse tavaliselt juba emaihus või esimestel elupäevadel emapiimaga, hiljem lisandub muidugi ka välise nakkuse oht.
NB! Loomade siseparasiidid on ohtlikud ka inimesele.



• Vaktsineerimine
Kutsikaid peab vaktsineerima korduvalt, kuna umbes kahekuuselt hakkavad neil vähenema emalt saadud antikehad, mis kaovad tõenäoliselt 16. elunädalaks. Mida varem vaktsineerimist alustatakse, seda rohkem kordi tuleb seda protseduuri korrata. Tavaliselt tehakse seda 2-3 korda kuuajaste intervallidega. Ühekordse vaktsineerimisega ei saavutata piisavat immuunsust. Vaktsineeritakse koerte katku, parvoviirusinfektsiooni, nakkusliku hepatiidi ja marutaudi vastu. Saadaval on ka vaktsiinid, mis annavad kaitset leptospiroosi ja mõnede kennelköha tekitajate vastu. Vaktsineerimata kutsikaga pole soovitav koerarohketes ja ka rahvarohketes kohtades käia. Nakkus ei liigu mitte ainult koeralt koerale, vaid ka inimeste kaudu. Edaspidi vaktsineeritakse koeri kord aastas.
NB! Koerte (ka kasside) vaktsineerimine marutaudi vastu on Eesti Vabariigis kohustuslik.

 

 

Kas mikrokiip või tätoveering? Täpsemalt loe siit! 

NB! Koerte kiipimine on kohustuslik Tallinnas, Pärnus ning Saue ja Harku vallas!


• Kirbud
Kirburohtu peaks kasutama kevadest hilissügiseni, sest kirpe võivad koerad korjata kõikjalt ning neid parasiite võib omanik ka riiete ja jalatsitega koju tuua.
Külmal aastaajal on kirbuprobleem küll suhteliselt kontrolli all, kuid kirbuallergia all kannatav koer peaks olema kirburohustatud aastaringselt, sest need väikesed parasiidid on erakordselt püsivad ja visad. Puugirohtu peaks kasutama suvekuudel, kui koer liigub piirkonnas, kus on rohkesti puuke.
NB Kirpudelt võib koer saada paelussi ja puukidelt puukborrelioosi või – erlihhioosi.



• Söötmine
Kutsikad peaksid sööma vähemalt esimesed neli elukuud neli kuni viis korda päevas. Väikesed tõud võivad vajada tihedamat söötmist. Kõige parem ja ka lihtsam oleks anda kvaliteetset kuivtoitu, siis pole vaja lisada ei vitamiine ega mineraalaineid. Kodutoidu eelistamisel peate tegema tõsiseid arvutusi, et tagada oma lemmikule optimaalne süsivesikute, rasvade ja valkude vahekord ning õiges proportsioonis kaltsiumi, fosfori, muude mineraalide ja vitamiinide lisamine.
NB! See, et koera nimetatakse lihasööjaks , ei tähenda, et koera ideaaltoit on liha ja kondid.



• Hooldamine
Kasvatajalt või tõuühingust peaks järele pärima kõik, mis antud tõule iseloomulik ja oluline on. Kui sageli tuleb pesta, kas kammida või harjata, trimmida või pügada. Kas vajavad ehk kõrvad suuremat hoolt või kipuvad silmad ”jooksma”. Kas peaks varakult pöörama tähelepanu suuhügieenile?
Koera hooldamisel tuleks kasutada vaid koertele mõeldud shampoone, silma- ja kõrvapuhastusvahendeid, hambapastasid jne.
NB! Õige hooldusega on võimalik mitmeid terviseprobleeme ära hoida või õigeaegselt avastada.


• Kasvatus
Ärge häbenege küsida nõu oma kutsika kasvatajalt või loomaarstilt, eriti kui see on teie esimene koer. Esimese poole aasta vältel tehtud vigu on raske hiljem parandada.
Koeraga ei pea olema kuri ega karm, vaid konkreetne. Kui kutsikas saab varakult ”piirid” selgeks, on tema rahul ja teie elu rahulikum.
Teenistus- ja jahikoerad vajavad pidevat tegevust. Neid ei saa sundida vaikselt päevade viisi toas või aias konutama.
NB! Inimene on karja juht.